Paradiis.

Leidsin veel ühe hea asja erasmuse juures. Tunde on piisavalt (vähe), et tegeleda oma lemmikasjadega ja neid arendada. Näiteks nagu lugesin Einarist ja tema disainidest, Tõnisest ja DJ tööst.
Avastasin peaaegu üle koridori ühe läti tüdruku. Kõlab kummaliselt. Aga siiski. Tüdruk on/oli viiuldaja ja nüüd tegeleb peamiselt laulmisega. Neljapäeval lähme koos kooli klaveriklassi ja üritame midagi teha. Asja teeb veel kihvtimaks see, et kui midagi peakski välja tulema, siis üle tee meist elab tüüp, kellel on kodustuudio. Seega, saaksime ka seda kasutada. Ja tal on seal ka klaver olemas. Nüüd on vaid vaja lugusid ja harjutamist. Ja see ongi paradiis. Läti tüdrukul Libal pole ka väga loenguid, niiet leiab aega ka kokkusaamisteks. Plaanime lugudesse, lisaks klaverile, lisada ehk ka pisut trompetit ja kitarri. Aga eks see selgub pärast esimest proovi.
Okei, rühmatööd peaks ka tegema. Ehk homme teeme rühmamiitingu ja vaatame.
Muud ma ei tahtnudki öelda. Olen õnnelik. Koos oma muusikaga (kuigi mu Sibeliuse demo ei luba salvestada).