Viimane.

Tegin eile oma shopingutuuri, kuigi kohver oli juba suht täis, leidsin ikka lahedaid asju, mida ära mahutada. Lõpptulemus oli see, et mõtlesin algul midagi emili kätte jätta ja hiljem järgi tulla, aga lõpuks saatsin endale paki (Jee, ma saan varsti paki) ja mahutasin kõik kohvrisse. Õhtul käis Emil külas, võttis pilte, oma kitarri ja mu vormi ning andis pilte mulle ka. Mul on nüüd lahe video, kuidas meie dirigent natuke strippi teeb. Jess. Aga see oli nii hea, et ta käis. Kuigi, tal pole vist õrna aimugi, mida ma tundsin, kui ta küsis, kas sa oled kurb? Aga sa ju tahad koju minna? ja nii edasi. Meenutas mulle seda, kui Jose ära läks ja ma ta käest selliseid asju küsisin. Nüüd ma tean, mida ta tundis. Vaatasime Emiliga koos pilte ja rääkisime Jmkst ja muust. Hea. Ma vajasin seda aega temaga.
Ja kui ta ära läks, siis muidugi on väga armas Sergio poolt küsida, kas sa oled kurb või? Miks? See murdis mu, kahjuks nii see oli. Aga mul on nii toredad naabrid. Tegime veel õhtul muusikat ja ma üritasin asju pakkida. Hommikul ärkasin sel ajal kui Emil peaks ärkama, et tööle minna ehk siis poole 7, 7 paiku. Vaatasin kella ja mõtlesin, et krt. ma pean edasi magama, pidasin sisemise võitluse endaga ja suutsin lõpuks 9ni magada. Anders saatis sõnumi ja soovis head päeva ka. Armas. Enne mu äraminekut tegime veel Estheriga mõne laulu ja läksime rongijaama. I really hate goodbye's.
Check Ini onu oli lahe, panin oma kohvri kaalule, ta küsis, kas ainult üks kohver, ütlesin, et jah ja kaks pilli ka. Ta vaatas oma masinasse ja ütleb, et nojaa, ma näen, et teil siin viiul ja trompet üles lähevad, mõlemat mängite või? Ühel ajal? Hihi. Naljakas. Ja vaatamata mu 22kg ei pidanud ma ülekaalu eest maksma. Sain esimest korda kohvrile sildi Heavy:D
Lennujaamas nägin kahte eestlast, kes polnud ammu kohtunud. Nad istusid mu vastas ja vaatasid vahest imeliku pilguga kui mul mõni pisar tuli. Aga nad olid naljakad, rääkisid omavahel igast asju. Mingi aeg paluti meil kõigil välja minna sealt ruumist et siis end lennule registreerida. Läksin nende tüüpide ees, minu pilet sai algul rohelise tule, siis piiksus. Ja nad sealnaljatlesid, et ega jah, ei saa kuhugi minna. Aga sain, lihtsalt oli piletil kirjas et mul kaks pilli on.
Ja nüüd istun kodus ja vaatan pilte. Panin nad ilusti raami sisse ja rootsi lipu kõrvale. Milline semester. Loodan teid varsti jälle näha! Love u!

I still love you

Reede. Käisin poodlemas ja ostsin omale normaalse valge särgi, et ei peaks enam suurt meestesärki vormiga kandma. Küll ainult üheks kontserdiks, aga no läheb ehk hiljem ka vaja. Käisin veel läbi ka international officest ja tõin ära vajalikud paberid. Aitasin veits Estherit ka ja vaatasime veits jalkat
Üks asi on siin hea. Niipaljud on läinud ja jätnud palju sööki alles. Niiet ei peagi ilmselt enne äraminekut väga poes käima. Kolm korrust täis sööki. Mõõnus, ma ütlen.
Läksime Yangi, Sergio ja Reiniga Maxi poe juurde Leedukate tantsu vaatama. Ülimõnus oli ja sai ise ka tantsida. Asi lõppes sellega, et läksime koos selle grupi ja grupijuhi Annaga Åhus randa ja sadamasse. Kuigi need leedukad ei rääkinud inglise keelt, oli nendega siiski lõbus. Rannas pakuti meile nende poolt siis kokteili, mis tundus isetehtud koduviski kõrval päris lahja olevat, kuigi oli 50:50 viin+mahl. Aga viski kõrvale oli suitsuvorsti ja MUSTA leiba. Kooslus, millest ma imelikul kombel olen päris palju puudust tundnud. Ja see õige must leib, mitte magus, vaid selline hea. Peale randa käisime sadamas ja sõime jäätist ning tulime tagasi Kristianstadi. Ja bussis pakuti meile vodkat. Naljakad leedukad. Aa, ja nad laulsid meile rannas. Nad natuke meenutasid mulle setukaid oma lauludega. Aga lahe oli, üritasime pärast selgeks teha neile, et nende laul oli ülilahe. Loodame et nad said aru. Sest kehakeeles seda teha on päris huvitav. Igatahes, jõudsime tagasi loodetud 7,8 ajal hoopis 9 ja oli sobiv aeg Vilnius Big Bandi kontserdiks. Kontsert oli hea. Sai naerda, sai tantsida ja ka natuke jmk seltsis aega veedetud. Te olete head! :)
Laupäev. Hommikul tegime linnas väikse marsi JMK-ga, peale Andersi äraminekut oli kaks trompetit ja meil kummalgi polnd 1.trompeti nooti, niiet lahe. Aga õnneks aint paar lugu. Tore oli. Söök oli ka hea. Kuulasime Hemvärnetsit, kui ma õigesti mäletan. Orkester, kuhu kõik head puhkpillimängijad saada tahavad. Ja olgem ausad, orkester on tõesti hea. Hiljem oli meil veel kontsert kuskil kesklinnast väljaspool. Päris tore. Sain esimest korda Final CountDowni mängida, ja polnd väga vigagi. Minust hakkab isegi asja saama! Hiljem mängisin kodus veits pilli, käisin poes, ostsin mõned õlled ja läksime Önnestadi. Grillpidu väikse vihmaga. Ja esineda sai ka. Meie esinemine oli suht huvitav, sest dirigent oli kuskil ära. Lihtsalt üks hetk mõtlesime, et oleks vist aeg. VÕtsime oma pillid, panime trummid valmis, kasutasime toole noodipultidena. Ja me olime kõik joond juba päris mitu õlut, niiet tore oli. Tegime Abbat, y.m.c.a, final countdowni ja midagi veel.Publikule meeldis, meile ka, mis siis, et mõni koht läks mööda. Aga seda esinemist nautisin ma nendega vist kõige rohkem. Kahju, et see mul viimane oli.
Igatahes, hiljem jõime õlut, laulsime. Siis laulsid venelased, tegid suure ringi ja laulsid sinist vagunit ja gena laulukuset ja muid selliseid, aga jällegi, rootslased ei teadnud neid. Hiljem oli kordamööda rootsi laul ja vene laul. Istusin küll rootslastega, aga tundus(vähemalt alguses), et vene laule tean rohkem. Ja nad laulsid seda lahedat "Milaja, maja..." Mulle nii meeldis see, kui ma seda õppisin. Peale igat rootsi keelset laulu sain õnneks tõlke ka, niiet väga hullpolnud. Aga nad on lahedad. Nad on tõesti lahedad. Ja mulle nii südamesse pugenud. Koju tulles ja magama minnes mõtlesin isegi, et võiks nendega augustis Taisse kaasa minna. Aga kuna ma alati lasen rootsi keelse info ühest kõrvast sisse ja teisest välja, siis pean Jonnyle kirjutama ja uurima, kas saab ja palju maksma peab. Aga see oleks kihvt.
Pühapäev. Reini pidi pool 10 ära minema, aga kell 10ks ei olnd ta mu ukse taha tulnud. Ja mul läks uni ära. Käisin pesus ja avastasin, et täna on pühapäev ja ainult kaks päeva on jäänud. See kiskus tuju vähe ära, panin ruttu silma läätsed, krabasin fotoka ja läksin välja. Pargis oli kontsert, muusikafestivali lõpukontsert. Anders ja Johan olid seal. Ja mõned teised veel. Ja see Leedu tromboonipoiss, kellele ma vist lubasin Leetu külla minna, sest leedukad teevad nii head koduviskit. Vene tüdrukud laulsid jälle mõnusaid venekeelsed multifilmilaule. Kõik oli hea, kuni helistas Checko ja ütles, et Reini lahkub umbes poole tunni pärast. Seadsin siis sammud tagasi kodu poole. Avastasime siin all sõjaaegse punkri ja saatsime Reini ära. Peale mida võtsime pitsad. Tegime muusikat. Ja õhtul vaatasin jalkat. Päeval polnud väga vigagi. Nüüd mõtlen, et peaks pakkima hakkama. Aga see kui ma hakkan, tähendab ju seda, et kõik saab läbi. Ja ma lihtsalt ei ole selleks valmis. Kirjutaks veel, aga ma lihtsalt ei suuda. Lõpetan ehk kunagi rongis või kodus.
Tahtsin ainult veel öelda, et he's good. And he cares and he made me feel better. At least for a while. I'll miss you! A lot.

I love you!

Is it just me or I hear music everywhere?
Esmaspäev. Päeva tegevused mulle väga ei meenu, aga õhtul 17-19 oli proov jälle. Suutsin mõnel vaikuse hetkel, mil ma pidin mängima, mitte mänigda ja teised said naerda. Jeei. Peale proovi läksin koju, mõtted olid juba homsel, päeval kui mõned lahkuvad. Kella 21 paiku tulid Elmira ja Oleksi siia ja me sõime ning mõtlesime hiljem ööläbi üleval olla. Kella 12 paiku ma mõtlesin, et heaküll, teen tunnikese magamise, aga 20mintsa pärast tuli Oleksi mind viskiga äratama, ja mitte et ma oleks seda tahtnud, aga mulle lihtsalt ei meeldi viski ega viskilõhn. Muide, Sergio maags siin toas põrandal siis, ja päris sügavalt. Ja sell 20mintsa jooksul sain uksele mõnuse kaunistuse, panen varsti pildi üles ka! :) umbes 2 paiku vajusime Masha voodisse koos Elmira, Estheri ja Mashaga, kitsas oli, aga ma vist isegi magasin. Nelja paiku läksime katusele, aga meie kõrvalmaja jäi päiksetõusule ette:( Peale seda saatsime Elmira ja Oleksi ära rongi peale. Kurvad hetked.
Teisipäev. Alustasin kell 8, läksin muusikakooli ja seal oli festivali kohtumine ja hiljem linnatuur rootsi giidiga, õnneks üks tüüp tegi mulle pidevalt tõlget, niiet päris hea. Kella 1 paiku tulin tagasi koju ja läksime SImoni, Reini ja Sergioga Mashat laeva peale saatma. Enne muidugi võtsime veel viimase eine armastast Max burgerist. Õhtul oli niikurb, et pidin Emililt kitarri küsima. Laenasin Simoni autot ja läksime Estheriga sellele järgi. Mu parkimisoskus oli suurepärane! Igatahes oli õhtusöök pärast SImoniga ja ta läks seejärel koju, ning peale seda meie muusikasessioon. I will miss these.
Kolmapäev. Liisu läks ära. (ja ta leidis rongist tüübi, kes on progeja ja aitaks mind seminaritööga. Hämmastav).Veetsin jälle oma päeva muusikafestivali seltskonnaga, nägin emilit ja sõitsime autoga philipi asjade järgi ja mu pilli järgi, mille ma unustasin. Aitasin Jonnyt. Proov pidi hakkama ˇ17, aga hakkas 18. Aga ei kurda, ei olnud igav. Tore oli. Peale proovi oli õhtusöök ja mingi istumine estheri sõbra ja max burgeri saksa kleinditeenindaja juures. Lõbus.
Neljapäev. Alustasin kell 10 ja peale tund aega istumist tuli Vilniuse grupp. Jonny arvas et ma võiks nendega olla, sest ma äkki mõistan mis nad räägivad. Jeah, sure. Aga nad on ainuke meievanune grupp ja neil on kenad poisid, niiet pole hull:D käisin nendega söömas, kui nad majutuskohta läksid, siis ma käisin kodus ja tõin oma pilli, mille ma unustasin hommikul kaasa võtta. 2st oli proov ja 7st kontsert. Mõnus. Mängisime koos teiste rühmadega. Huvitav on see, et enne kontsert tuli minu juurde üks vene naine ja küsis vene keeles, et kas ma olen eestist? Kust täpsemalt? Kas ma käin ülikoolis? saades kõigele vastuse, ütles ta aitäh ja läks minema.
Peale kontserti oli mingi reception Vä's ehk umbes 10km siit. See kujunes huvitavask, söögiks oli krevetitort. Ja juua oli ka. Ja vodkashotte( aga me arvame, et venelased jõid enamus ära), millest ma sain ainult 1.5 ja Emil ka:D haha. Venelased laulsid tuntud laule, nagu Katjusha, Kalinka ja veel mõned mille nime ma ei tea, aga huvitav on see, et rootslased ei tea neid. Ja kui vene omad ära läksid tuli jälle üks vene tädi mu juurde (võimalik, et sama) ja ütles vene keeles head aega ja kohtumiseni. Orkestri omad vaatasid nii naljakalt:D
Peale Vä-d tahtsime õlle kuskil võtta, ainult JMK omadega, ehk siis selle orgega. Istusime O'Learys kuni see kinni pandi ehk umbes 12ni. Aga tore oli. I love you! Isegi vaatamata sellele, et te enamus ajast rootsi keeles räägite. And I'll so miss you.
*Ootab Önnestadi pidu ehk laupäeva õhtune pidu umbes 10km kristianstadist koos teiste gruppidega, aga oma jookidega*

Kõik muutub nii ruttu. Meenutasime oma esmakohtumisi juba mitmendat korda, aga need on alati toredad ja nagu eilne päev. Me oleme nii lähedasteks saanud ja nüüd lähevad meie teed jälle lahku. Kurb. Aga lootes iga-aastastele kohtumistele üritame pisaraid tagasi hoida. Meie koridoris on alles vaid kolm inimest. Ja iga päev läheb keegi majast minema.
Enne kui liiga kurvaks muutun, teen kokkuvõtted päevadest:
Laupäev. Mõtlesime päeval linnapeale filmima minna, aga kuna ilm polnud hea, siis loobusime sellest mõttest. Käisime Estheriga Danieli lõpetamisel. Kirikus. Meil vist ei ole väga ülikooli lõpuaktuseid kirikus. Aga see ei olnd väga huvitav ka, aga nüüd ma vähemalt tean, kuidas see neil välja näeb. Pärastlõunal tegime vahvleid ja sõime neid viimast korda kõik koos Liba ja tema kihlatuga, sest peale seda ja paar viiulilugu läks ta koju. Juba mõte sellest, et ma olen üks viimaseid, kes lahkub, pole hea. Õhtul avastasime, et võiks nagu pidu teha aga väga nagu juua pole, seega panime kõik pudelipõhjad, mis leidsime (martini, mõned õlled, Geneva, rumm, siidrid) kokku ja lasime "hea" maitsta. Maitse pärast lisasime ka apelsinimahla. Kõige hullem polnudki, aga meid pold väga vähe ja seega ei olnud oodatud tulemust. Vaatasime ära jalkamängu, ja jalutasime linnapeal. Mängisime pinksi ja käisime katusel. Päris tegus päev.
Pühapäev. Käisime Max burgeris, et kohaga hüvasti jätta. Ja meie armas saksa teenindaja oli ka tööl :) Sellest kohast jään küll puudusttundma, parim burger ja parim teenindus võrreldes teiste kiirsöögikohtadega. Õhtul läksid ära Tina, Anne ja Fatma. Jälle pisuke kurbust tänasesse päeva. Hiljem, et mitte liiga kurvad olla, vaatasime videoid ja saime kõvasti naerda. Sest olgem ausad, need olid naljakad. (Ja saksa võitis 4:0, päris hea!)
Ja homme lähme uuesti katusele õhtul ja võtame seal vastu päiksetõusu ja seejärel saadame ukrainlased varahommikuse rongi peale.

Hmm... Jälle olen unustanud kirjutada. Aga märgin siis siia põhiasjad üles.
26-28.mai ehk siis reede kuni pühapäev. GDANSK ja Sopod. Väga mõnus reis. Odav söök, odav jook, palju erasmuseid jamõnus. Lennukis oli üks vanem mees, keda me nägime veel Gdanskis ja tagasiteel Malmösse. Kihvt. Pildid on Picasa webAlbumis.
Esmaspäev. Eksam. Kahjuks ma feilisin, aga iseenesest oli tore. Saab augustis jälle tagasi tulla!
Teisipäev. Ilmselt oli lõbus.
Kolmapäev. Tine sünnipäev. Tegime talle sünnipäevalaulu "This is my life", millest video on facebookis. Hiljem tegime lindistuse ka siin, niiet, kes tahab, saab mu käest uuemat versiooni küsida.
Neljapäev. Ilmselt tegime õhtul jälle mõne muusikasessiooni ja lindistasime mõnda laulu. Having fun.
Reede. Hommikul võtsime rongi ja läksime Kopenhaagenisse. Korjasime Liisu üles lennujaamast ja suundusime Tivolisse. Nägime seal Emilit ja ta sõpra Tobiast(kui ma õigesti mäletan). Tegime palju lahedaid pilte ja nautisime Tivolit. Ja õhtul muidugi Jamie Cullumit! Ta on hea. Isegi väga hea. Ja kontsert oli paljupaljupalju parem, kui ma oleks osanud oodata. Love. Pärast seda käisime hostelis, tõime Liisu kohvri ja viisime Emilile, et ta selle Kristianstadi tooks. Nende rong jäi hiljaks, seega veetsime rongijaamas päris palju aega. Aga nad on lahedad! :) Peale seda istusime hostelis ja rääkisime juttu, ikkagi Fobeli viimane õhtu meiega.
Laupäev. Terve päev peaaegu Kopenhaagenis. Pildid on jälllegi Picasas. Kes viitsib, siis näeb. Põhilised asjad, mis emil eelmine päev ütles, nägime ära, vaatamata sellele, et ma suutsin need nimed ära unustada.
Pühapäev. Mari õppis. Ja tegime jälle muusikaõhtu koos minu üliarmsate naabritega! Nad on siiski parimad! Lindistasime ja nautisime õhtut!
Esmaspäev. Ilmseglet ma mingi aeg õppisin, siis tulid naabrid koju ja me laulsime, mängisime kitarri ja tegime nalja ja süüa. Ehk Oleksi tegi Ukraina Sapikankat ja Liaa tegi Muffineid. Mõõnus.
Teisipäev. Mari käis Eksamil. Paraad oli. Ehk siis gümnassium 12klass käis mööda linna imelikes riietes. Ja õhtul oli Mehhiko toit. Burritod, või midagi sellist. Polnud väga vigagi.
Kolmapäev. Tegime Liisuga Eesti toitu, ehk siis kartuli-hakklihavormi ja magustoiduks mannavahtu. Päris hea tuli.
Neljapäev. Arvasin, et meil on proov, aga näe, ei olnudki. Seega saime alustada söögiga varem. Tegime seekord Liisuga Pannkoogitorti. Teiste arvates suht parim söök, mida nad siinoleku ajal söönud on. Jees. Minu parim söök ka!
Reede. Ärkasime, ja läksime linna. TÄna oli eksamipäev ehk siis peaaegu nagu lõpetamine meil. 12ndikud sõitsid ringi imelike kaunistatud autodega, millel olid Rootsi lipud ja karjusid. Neil oli lõbus ja nad olid õnnelikud. Kahjuks jätsin oma kaamera koju, seega pilte pole. Vaatasime jalka algust Mehhiko-Lõuna-Aafrika, kuigi mäng jäi viiki, arvan, et viimane oli parem. Peale õhtusööki läksime Rootsi tüdruku lõpetamispeole. ALgus ei olnud paljutõotav, aga ometi oli tore ja sai nalja. Reinhard tegi pilte ka. Kohtusime uute rootslastega ja sain veits oma rootsi keelt harjutada. Ja täitsa hämmastav on see, kui hästi on võimalik purjus peaga rattaga sõita ehk siis Reinhardi näide! :)