I still love you

Reede. Käisin poodlemas ja ostsin omale normaalse valge särgi, et ei peaks enam suurt meestesärki vormiga kandma. Küll ainult üheks kontserdiks, aga no läheb ehk hiljem ka vaja. Käisin veel läbi ka international officest ja tõin ära vajalikud paberid. Aitasin veits Estherit ka ja vaatasime veits jalkat
Üks asi on siin hea. Niipaljud on läinud ja jätnud palju sööki alles. Niiet ei peagi ilmselt enne äraminekut väga poes käima. Kolm korrust täis sööki. Mõõnus, ma ütlen.
Läksime Yangi, Sergio ja Reiniga Maxi poe juurde Leedukate tantsu vaatama. Ülimõnus oli ja sai ise ka tantsida. Asi lõppes sellega, et läksime koos selle grupi ja grupijuhi Annaga Åhus randa ja sadamasse. Kuigi need leedukad ei rääkinud inglise keelt, oli nendega siiski lõbus. Rannas pakuti meile nende poolt siis kokteili, mis tundus isetehtud koduviski kõrval päris lahja olevat, kuigi oli 50:50 viin+mahl. Aga viski kõrvale oli suitsuvorsti ja MUSTA leiba. Kooslus, millest ma imelikul kombel olen päris palju puudust tundnud. Ja see õige must leib, mitte magus, vaid selline hea. Peale randa käisime sadamas ja sõime jäätist ning tulime tagasi Kristianstadi. Ja bussis pakuti meile vodkat. Naljakad leedukad. Aa, ja nad laulsid meile rannas. Nad natuke meenutasid mulle setukaid oma lauludega. Aga lahe oli, üritasime pärast selgeks teha neile, et nende laul oli ülilahe. Loodame et nad said aru. Sest kehakeeles seda teha on päris huvitav. Igatahes, jõudsime tagasi loodetud 7,8 ajal hoopis 9 ja oli sobiv aeg Vilnius Big Bandi kontserdiks. Kontsert oli hea. Sai naerda, sai tantsida ja ka natuke jmk seltsis aega veedetud. Te olete head! :)
Laupäev. Hommikul tegime linnas väikse marsi JMK-ga, peale Andersi äraminekut oli kaks trompetit ja meil kummalgi polnd 1.trompeti nooti, niiet lahe. Aga õnneks aint paar lugu. Tore oli. Söök oli ka hea. Kuulasime Hemvärnetsit, kui ma õigesti mäletan. Orkester, kuhu kõik head puhkpillimängijad saada tahavad. Ja olgem ausad, orkester on tõesti hea. Hiljem oli meil veel kontsert kuskil kesklinnast väljaspool. Päris tore. Sain esimest korda Final CountDowni mängida, ja polnd väga vigagi. Minust hakkab isegi asja saama! Hiljem mängisin kodus veits pilli, käisin poes, ostsin mõned õlled ja läksime Önnestadi. Grillpidu väikse vihmaga. Ja esineda sai ka. Meie esinemine oli suht huvitav, sest dirigent oli kuskil ära. Lihtsalt üks hetk mõtlesime, et oleks vist aeg. VÕtsime oma pillid, panime trummid valmis, kasutasime toole noodipultidena. Ja me olime kõik joond juba päris mitu õlut, niiet tore oli. Tegime Abbat, y.m.c.a, final countdowni ja midagi veel.Publikule meeldis, meile ka, mis siis, et mõni koht läks mööda. Aga seda esinemist nautisin ma nendega vist kõige rohkem. Kahju, et see mul viimane oli.
Igatahes, hiljem jõime õlut, laulsime. Siis laulsid venelased, tegid suure ringi ja laulsid sinist vagunit ja gena laulukuset ja muid selliseid, aga jällegi, rootslased ei teadnud neid. Hiljem oli kordamööda rootsi laul ja vene laul. Istusin küll rootslastega, aga tundus(vähemalt alguses), et vene laule tean rohkem. Ja nad laulsid seda lahedat "Milaja, maja..." Mulle nii meeldis see, kui ma seda õppisin. Peale igat rootsi keelset laulu sain õnneks tõlke ka, niiet väga hullpolnud. Aga nad on lahedad. Nad on tõesti lahedad. Ja mulle nii südamesse pugenud. Koju tulles ja magama minnes mõtlesin isegi, et võiks nendega augustis Taisse kaasa minna. Aga kuna ma alati lasen rootsi keelse info ühest kõrvast sisse ja teisest välja, siis pean Jonnyle kirjutama ja uurima, kas saab ja palju maksma peab. Aga see oleks kihvt.
Pühapäev. Reini pidi pool 10 ära minema, aga kell 10ks ei olnd ta mu ukse taha tulnud. Ja mul läks uni ära. Käisin pesus ja avastasin, et täna on pühapäev ja ainult kaks päeva on jäänud. See kiskus tuju vähe ära, panin ruttu silma läätsed, krabasin fotoka ja läksin välja. Pargis oli kontsert, muusikafestivali lõpukontsert. Anders ja Johan olid seal. Ja mõned teised veel. Ja see Leedu tromboonipoiss, kellele ma vist lubasin Leetu külla minna, sest leedukad teevad nii head koduviskit. Vene tüdrukud laulsid jälle mõnusaid venekeelsed multifilmilaule. Kõik oli hea, kuni helistas Checko ja ütles, et Reini lahkub umbes poole tunni pärast. Seadsin siis sammud tagasi kodu poole. Avastasime siin all sõjaaegse punkri ja saatsime Reini ära. Peale mida võtsime pitsad. Tegime muusikat. Ja õhtul vaatasin jalkat. Päeval polnud väga vigagi. Nüüd mõtlen, et peaks pakkima hakkama. Aga see kui ma hakkan, tähendab ju seda, et kõik saab läbi. Ja ma lihtsalt ei ole selleks valmis. Kirjutaks veel, aga ma lihtsalt ei suuda. Lõpetan ehk kunagi rongis või kodus.
Tahtsin ainult veel öelda, et he's good. And he cares and he made me feel better. At least for a while. I'll miss you! A lot.