Ma olen erasmus. Ma võin.

Jah. Nii ongi. Võtad vähe ained, naudid elu. Erasmusele on kõik lubatud. Leidsin facebookist ühe laheda kommuuni ja seal oli nii häid asju erasmuste kohta. Näiteks see: Sa süüdistad oma halvas käitumises seda, et sa oled Erasmus. Või see: Inimesed ütlevad sulle tänaval Tere ja sa tunned neid tänu eilsetele peopiltidele. Seal on niipalju häid asju, et ma parem ei hakka neid kirjutama. Erasmuse elu on lihtsalt üks kuldaväärt ja ainulaadne kogemus. Soovitan soojalt! :) Lifetime experience nagu eile üks ütles.
Ma elan pmtslt hispaanlastega ühel korrusel. Ja see on suht huvitav. Koguaeg on kuulda hispaania keelt ja alumise korruse hispaanlased on ka suht tihti üleval. Samas mu korrusse köök on ka see, kus enamik pidusid toimub. Huvitav.
Eile oli folgi bändidevalimine. Liitusin nendega skype teel. Asi oli huvitav ja ma arvan, et mul oli vb üksi siin lõbusam kui neil. Ausalt. Peale 2 ja poolt tundi kuulamist sain teate, et peole minnakse 10,11paiku. Seega oli aeg alustada õllega. Ja köögist kostis peomeeleolu ja ma kuulasin demosid. Kusjuures, mõned olid päris head. Kuulasin need ära, saatsin hinded ja läksin kööki. Sain selgeks mõne uue korea nime, need on ikka keerulised. Peab seoseid looma, et need meelde jääks. Üks nimi vajab üle kordamist, aga kahjuks mai mäleta seda. Pean kunagi uuesti küsima:/ Ja muide, koreas ma oleks juba 21. vist. neil on mingi imelik vanuseteema. Üks tüüp, kes seal on 22, arvas et siin ta võib olla umbes 20. Ma i saand väga asjale pihta. Aga okei. Köögis oli mingi tüüp, kes arvas kohe, et ma olen eestlane, pidin selle moodi välja nägema. Ta oli albaaniast. Ja hiljem selgus, et ta õpib ka arvuteid, niiet suure tõenäoseusega on meil mõni aine koos. Lahe.
Enne klubisse minekut, leidsin all ühe tüübi, kes täiega meenutas Fabieni. Nii veits oma olekult kui ka välimuselt. Tal olid samasugused juuksed:D Igatahes ta osutus huvitavaks hispaanlaseks, kelle inglise keel polnud väga hea. Jutustasime terve pooletunnise tee klubi juurde. Nimelt oli Student Unioni majas mingi klubi. Ja kool on endiselt kaugel. Ja veits mitte ohutu oleks olnud rattaga minna. Nii arvasin mina ja mõni veel. Wojtek ütles klubi kohta, et nagu üks keskkooli pidu. Ja teate, ta meenutab mulle Raimot. Peaaegu igas mõttes. Ja see on lahe. Veetsin pool aega koos tema ja ühe laheda prantsuse poisiga, kelle nime ma kahjuks jälle ei tea. Pean need ära õppima. Huvitav asi selle klubi juures oli see, et 10mintsa enne lõppu olid aint aeglased armastuslood, nagu misasja. Ma olin üllatunud. Ilmselt mõni oliveel.
Tagasi jalutasin koos Wojtekiga ja peaaegu kodus lähedal otsustasime ees olevatele Ricardole ja Marcile lumesõda teha. Lumi hakkas täiega hästi kokku. Ma pean veel sihtimist harjutama. Tüdrukud kõndisid meist veel natuke taga pool ja mai mäleta, kes neist arvas, et võiks neile lumesõja teha. See oli päris huvitav. Tüdrukud kahjuks ei võtnud väga vedu:( Aga lõbus oli ikkagi.
Täna käisin erasmuse kontoris registreerimas end Ahusi vodka factory väljasõiduks. Päris palju rahvast. Pärast saab sauna ka! jess. Ja muide, esmaspäeviti ja teisip õhtuti on võimalik ujumas käia ja saunas ka. tasuta. Kui oled spordi eest maksnud. ja see oli umbes 90seki semestri kohta. Ja saab lisaks veel igast palle mängida:D
Ja varsti on meil poola trip, Wojteki kodulinna ja seda 99seki eest!! Edasitagasi. Ülilahe. VÕiks tallinna trip ka tulla.
Täna oli esimene orkestriproov. Kui aus olla, siis ma olin veits hirmul sinna minnes. Ja maja on neil ka huvitava koha peal.Aga kõik on nii sõbralikud! Dirigent rääkis veits rootsi keeles, aga ma mainisin et eelistan inglise keelt. Siis ta minuga rääkis inglise keeles. Aga proov oli puhtalt rootsikeelne. Aga mu kõrval olid kaks vahvat trompeti poissi, kes vahepeal tõlkisid. Miskipärast just neid lauseid, millest ma aru sain. Aga iseenesest oli päris lahe. Saan oma rootsi keelt arendada ja vb juunis mõistan juba isegi nende nalju.
Ja veel. Ma ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata. Seda tundub olevat niipalju. Ja see on nii harjumatu. Peaks veel midagi kuskilt otsima vist.

Lõpuks on mul ratas.

Tõesti, rattaga saab kiiremini.Palju kiiremini.
Mul oli täna plaan, et ärkan jälle varem ja jõuan siis läbi käia international officist, et ennast siia ära registeerida. Ärkasingi varem ja mõtlesin, et jõuan veel süüa ka midagi. Aga see pliit on mingi süsteemiga, millest arusaamine võttis peaaegu pool tundi. Neil on siin kõik mingi timeriga ja pliidil oli see mingi nupuna, mida ma muidugi alguses ei näinud ja arvasin, et see ei töötagi. Lõpuks leidsin nupu. Köögis oli ka üks tüdruk, kes rattaid müüs ja kuna ma olin juba peaaegu hiljaks jäämas, juhul kui ma jalutan, siis läksin vaatasin, mis tal pakkuda on ja võtsin ühe ära. Juunis saab äkki kellelgi jälle maha ärida.
huvitav on see, et neil pole siin üldse selliseid rattaid nagu meil. Selliseid ilusaid, mitme käiguga. Neil on kõik suhteliselt tavalised ja paari üksiku käiguga. Nagu mu vanaemal umbes. Ja rattad käivad kõik lukku.
Ja muidugi on huvitav teada ka, et peale meie lahkumist siit majast lammutatakse see maha ehk siis juulis. Huvitav. Me võime siin kõike teha, peaasi et juuni lõpuni vastu peame. Samuti huvitav teada.
Käisin täna esimeses loengus - InterCultural Communication. Iseenesest oli huvitav, aga tema arutelude käigus jooksis mu mõte ka arutlema, aga veits teisele poole. Ja peame tegema suht palju iseseisvat tööd ja mingeid ettekandeid. Tõotab põnev tulla. Ausalt. Mulle meeldivad kultuuriteemad. Tahaks nüüd veel teada saada oma op.süsteemide ja selle teise aine plaani ka. Praeguse seisuga on mul veel Folgi nädal ja vabariigi aastapäev vaba. Eks paistab, kas nii jääb ka.
Ja veel, tahaks veits oma rootsi keelt praktiseerida, aga siin keegi erasmustest ei oska veel seda:( Aga noh orki proovid vist on siiski rootsikeelsed. Loodame, etläheb hästi.

Mõtlesin, et oleks jälle aeg midagi kirja panna.
Natuke eilsest veel. Tulin ühikasse ja mõtlesin, et lähen kohe magama. Aga peaaegu mu ukse ees püüdsid mind kinni kaks tüdrukut, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, ja kutsusid kööki peole. Mõtlesin, et astun korra läbi ja vaatan, mis värk on. Aga noh, korra mõeldud pole ju peaaegu kunagi korraks. Seal oli erinevaid erasmuseid ja nagu üks sakslane ütles, umbes 1/3 eilsetest olijates on sügisest saadik siin. Vahva asi.
Hommikul plaanisin ärgata ja käia all Charlotte kontoris, et nett omale küsida. Plaanisin, et 11 lähen ja 12 on olemas. Aga ei. ta ütles et paar tundi. Mõtlesin, et sisutan selle poes käimisega. Enne käisin ja küsisin veel bussiinfost palju kuupilet maksab. 550Seki õpilasele. Niiet, kes mulle jalgratta kingib?
Poes käiguga oli lahe see, et ma vaatasin hullult sööki kokku ja siis enne maksmist veits avastasin, et ups ma jätsin raha koju. Viisin siis kõik uuesti tagasi ja tulin rahale järgi. Et asi igav ei oleks, läksin uuesti hoopis teise poodi, mis vist oli veits kaugemal. Aga valik oli suuurem.
Tagasi tulles oli ka nett juba olemas ja mu infotundi jõudmine tundus hiljapeale jäävat. Kool on jalutades 30mintsa. Niiet, ratas tuleb hankida:D
Teepeal kohtusin kahe jaapanlasega, ma vähemalt arvan, et nad olid sealt. Ja lõpuks jõudsin sinna ruumi koos väga mitme jaapanlasega. Huvitav.
Saime infos kätte oma access kaardid ja emaili ja omakonto sisselogimise andmed. Proovisin seda süsteemi. Alla laadida ma seda ei saa, sest miski ei toimi. Lisaks leian, et oi, ma võtan see semester ka CAD tehnoloogia loengut. Tore teada. Pean homme kontorist läbi käima ja uurima asja.Lisaks on neil tunniplaan suht naljakas. Mingit tähtsust ei oma paaris-ega paaritud nädalad. Tunnid on minumeelest väga loogikavabalt pandud. Mõni nädal jääb vahele, mõnikord on nädalas mitu korda. Oleks siis kellaajadki samad, aga ei, ka need on suht iga toimumiskord erinevad. Aga hea on see, et on olemas tunnisisu ja isegi eksamiajad on juba paigas. Ja see ei hakka kordagi kell 8! Tavaliselt hakkab peale 12 ja see on hea. Teised ained võiks ka nii olla, aga nende plaane mul veel pole.
Infotunnilt tagasi jalutasin ühe poolakaga, kelle nime ma ei oska kirjutada. Aga suht lahe tüüp ja väga muhedad naljad.

Tagasi Rootsis

Rootsis. Jälle tagasi. Jõudsime Kopenhaagenisse täpselt nii, et ei jõudnud otserongile Kristianstadi. Ei jäänd muud üle kui oodata järgmist. Võtsin rahulikult ja ostsin endale pileti ära. Ma ei saa aint aru sellest, et Kristianstadist ostes sain soodustusega pileti osta, aga siit ei saand. Pidin tavalise täiskasvanu oma ostma. Igatahes ostsin oma pileti ja suundusin rongi ootama. Oli jäänud umbes 40minutit. Panin oma ska faktori kõrva ja nautisin aega ning vaatasin inimesi. Neid on ikka päris erinevaid. Mõni jookseb ja loodab, et jõuab veel rongile, mõni teeb veel mõne suitsu, mõni lihtsalt seisab ja ootab. Aga paljud neist viskasid pilgu mulle, ilmselt seetõttu, et oma trompeti ning punase mantlikesega ning lõbusalt skad ümisedes/lauldes paistsin hallist massist välja. Ei tea, kas see on nüüd halb või hea. Nägin ka ühte tüüpi, kes meenutas mulle veits Sulot. Peakski uurima, kuidas tal läheb, sest ta on ju tegelikult mulle nii lähedal.

Rong saabus. Vaatasin, et kirjutatud on küll Hässleholm läbi Malmö, aga kuna kell näis olevat õige, läksin peale. Ja vaatasin, et ups, vist ikka pole õige, sest peatuste nimedes mu peatust polnud. Mõtlesin, et mis seal ikka, istun Hässleholmis ümber. Kontrolöritädi tuli, arvas jälle, et ma olen rootslane, oskan vist niihästi rootslase moodi tervitada (H). Ta ütles, et ma peaks minema teise rongi otsa, see sõidab kuhugi mujale. Üks tüüp läks veel. JÄrgnesin talle. Päris naljakas mees. Umbes kuldsetes 20/30ndates ja päris kena näeb välja, stiilsed riided ka. Meenutab vist natuke Summerit. Juuksed seisavad ilma geelitagi tal ilusti. Küsisin, kas ta läheb ka Kristianstadi ja ta vastas jaatavalt, lisas juurde, et arvab, et siia vast võib istuda. Tundub, et oleme õiges kohas. Kohe, kui mees maha istus, hakkas telefoniga lobisema. Pakuks, et tegu on taanlasega, aga pole ka päriis kindel, sest rohkem me rääkinud pole, mis siis, et ta mu vastas istub. Vähemalt on silmarõõmu kogu reisiks. Kirjutan nüüd oma kodutööd kultuurishokist ja rootsi elust edasi.

Home, sweet home

Istun kodus, söön peedikotletiga võileiba, joon kokteili ning vaatan kaht ja poolt meest. Vat see on hea. Kõigest 6 päeva veel Eestis.
Mõtlesin, et alustan sellest, et lennujaamas oli üllatavalt normaalne magada. Alguses ei tulnd und ja kujutasin ette, kuidas ma kõik need tunnid lihtsalt lakke vahin. Aga uni tuli. Veits häiriv oli vb see, et ma magasin suht lennujaama keskel. Hommikupoole hakkasid kõik ringi liikuma ja vb võtsin liiga palju ruumi. Aga no sama väga ei kurda. Mul oli mugav. Jäin ilma ka hommikukohvist ja -söögist, kuna ma lihtalt arvestasin, et lennuk läheb 9.40, unustasin et 9.10 on pardale minek juba. Seega ärkasin alles 9 ja läksin suht ruttu väravate juurde. Aga seal ei olnud ühtegi kioskit:( Naljakas oli jälle eesti keelt kuulda. Lennukis istusin ühe vanema rootslase, nagu hiljem selgus, kõrval. Lend hilines väljumisega kõva 20mintsa, misjärel sõitsime jäätõrje vms järjekorda. Kuna mai viitsind enam magada otsustasin, et kasutan aega kasulikult ning võtsin välja oma rootsi keele õpiku. Umbes poole reisi peal küsi mu kõrval olev mees rootsi keeles, kas ma õpin eesti keelt ja kust ma pärit olen. Tuli välja, et ka tema on Rootsist, Malmöst.Ja miks ma seda õpin. Siin läks asi veits keerulisemaks ja ma otsustasin inglise keele kasuks. Pole ikka veel õppind ära sõna vahetusüliõpilane. Peaks selle ära õppima. Igatahes ta oli suht üllatunud ja küsis, kas gümnaasiumis. Selle peale olin mina veits üllatunud ja unustasin ära inglise keeles ülikool. Olin sunnitud rootsi keeles vastama. Mispeale üllatus jälle tema ja ei osanud midagi öelda. Aga see mees oli suht naljakas. Pakun välja et umbes 40,50ndates. Tellis endale reisi algul kohe valge ja punase veini ning vee. Reisi jooksul tellis ta valge veini otsalõppemisel veel ühe. Kujutan ette, et tal võis tallinnas mingi töölähetus olla. Unustasin küsida.
Kokkuvõttes hilines mu lend ligi tunni. Ja isegi kui Intsu oleks tulnud, poleks ta jõudnud mind ära oodata, sest muud asjad ootasid. Saatus missugune. Lennujaamas tervitasid mind mu nimesildiga Sirli, Johan, Sass ning Isa. Poisid tahtsid tekitada tunde, et nagu mingi kuulsus tuleks, võtsid kõik oma kaamerad välja ja kukkusid pildistama. Tagantjärele mõeldes oleks pidanud enne väljatulekut oma kaamera võtma ja neid enne pildistama. Aga nimesilt oli naljakas, sellest oleks võind pilti teha küll.
Koduteel võtsime Koigist peale Kerli ja kodus ootasid teised. Johanna oli isegi aknast näinud, kuidas ma lennukiga tulen. Ja ta räägib niipalju.
Kerli oli kusjuures teinud Tiramisu kooki, mis maitses päris hea. Ema oli teind peedikotlette ka. Niimõnus.
Selgus veel see, et minu toast on saanud kontor ning mu armas voodikene on Kerli toas. Ta oli nõus loovutama mulle oma voodi ja kolis ise kontorisse. Armas.

Ma olin õnnelik, et ma saan Eestisse, kuni hetkeni, mil ta ütles, et ta ei tule mulle vastu. Tal olid küll head põhjused, aga kurb olen ma ikkagi.
Tulin hommikul Boråst. Jätsin hüvasti selle kohaga ja nende inimestega. Olin kindel, et ma ei hakka selle ppärast nüüd pisaraid valama, sest varsti olen juba Kristianstadis ning hiljem Eestis ja kodus. Pidasin ilusti vastu, ainult kohver oli väääga raske. Ja halb vedada ka.
Kristianstadi jõudes tuli mulle rõõmus Esther vastu, et näidata mulle ühikat. Pidin terve tee kohvrit vedama. Aga trenn missugune. Maja nägi väljast suht okei välja. Ja sees polnd ka väga viga. Tuba iseenesest on suht väike. Aga selle saab ilusti ära kujundada.Jama on selles, et vannitoas on kaks dušši ja seda peab jagama terve korrusega! nagu ka kööki, aga see pole nii hull. Kaks dušši terve korruse peale on sitaks vähe. Ma olen pettunud. Otsustasin, et ma ei viitsi seal olla ja jalutan linna peal. Läksin jalutasin, kõik kohad on kinni, sest pühapäev on ju. Ostsin rongijaamast ühe joogi ja asusin Kopenhaageni poole teele. Rongis sain ilusti arvuti akut laadida ning kuna tee oli suht pikk, siis tegin oma keelegrupist väike kollaazi:D
Vahpeal olid mulle ka Johan ja Sass helistanud, kes uurisid, kus ma olen. Aga sel ajal ma vist olin kuskil piiri peal, sest levi mul ei olnud üldseeee.
Jõudsin lennujaama ja tahtsin check ini ära teha. Laua taga mees ütles mulle, et mine tee seal masinas, ja kui aru ei saa siis tule siia. Päris keeruline masin oli. Ausalt. Aga ma sain hakkama. Tahtsin läbi turvaväravate minna, aga nad ei lasknud veel. Ütlesid, et peale 12 saan. Eks ma siis ootan.
Vahepeal saatis Tema mulle sõnumi, et ta ei saa mulle homme vastu tulla. Ja tuli msni, et mulle seda ka veel öelda. Armas. Ausalt. Aga see ei mõjunud mulle hästi. Sest ma lugesin seda ja mul lihtsalt tulid pisarad, siiamaani tulevad. Ma tean, ma olen mõnikord liiga emotsionaalne, aga no tänane päev pole just ka kõige parem olnud.
Aga veebruaris näen neid uuesti! :)

Hihi. Turvavärvad on mulle alati meeldinud. Läksin siis sinna ja lootsin läbi minna. Tädi vaatas kella ja mu lennuväljumisaega, mõtles ja ütles heaküll. Läksin läbi. Keegi ei katsundki mind. Jee. Mu kott tuli kõige viimasena. Ta lasi tagasi vaatas uuesti ja võttis kõrvale(Sealt ekraanilt nägi see jah suht naljakas välja). Ütles, et ta tahaks läbi vaadata, ma olin rõõmuga nõus. Ütlesin, et mul on jah veits palju juhtmeid siin ja ta ütles, et ta teeb lihtsalt random checkingut. Katsus ja vaatas kõik ilusti läbi ja küsis mis kell mu lend läheb. Vastasin. Ta soovis veel head und ja ütles, et ma võin siin rahulikult magada, siin on turvaline. Soovisin ilusat õhtut, naeratasin ning lahkusin. Kena mees oli ka.
Ja siin on nii pehme.

Viimane.

Istun hostelis oma voodis ja mõtlen, kui tore see kõik on olnud. Jah. Kõik see. Kõik need inimesed. Täna oli final exam ja tegime meie ühise viimase lõuna. Lõpetasime söögid ja keegi nagu ei tahtnud lahkuda. Tahtsime veel koos olla. Jah, kõik me 17.
Õues jätsime hüvasti nendega, kes täna lahkuvad. Ma juba mõtlen sellele, et enam me ei näe neid vahvaid saksa poisse köögis süüa tegemas, ega hispaania tüdrukuid lõbusalt sädistamas.
Täna õhtul on meil final party nendega, kes veel siin on. Ja ülehomme samal ajal olen ma juba kodus.
Ja nädala pärast tagasi. Ja veebruari alguses Göteburis. Ootan juba. Jah, kõike seda.
Ja igatsen juba neid, kes täna läksid(Ja olgem ausad, natuke ka Josed). Nad on kõik nii head.

Täna on Lauri soolaleivapidu. Tallinnas loomulikult. Ja loomulikult ma ei saa minna. Ja ma loodan, et tal ja teistel on tore.
Siin istudes on imelik see, et me teame, et poisid ei tule enam siia. Nad kolisid Göteburgi. Näeme neid vaid veel homme eksamil. Praegu ei ole ka Thead ja Danaellet, nad tulevad küll õhtul tagasi, aga lähvad homme peale eksamit tagasi.
Eile Julia ja Danaellega veini juues jõudsin otsusele, et ajal kui Rain Göteburgi tuleb, tulen ma ka. Ja seda üldse mitte tema pärast. Sest siin on nii hea ja nad on kõik nii head. Ja Göteburis on neid päris palju. Vb tulevad teised siis ka, seda peab arutama.
Aga ma hakkan neid puudust tundma ausalt. Olen kõigi ja kõigega siin juba ära harjunud. Samas ootan veits Kristianstadi ja seda orkestrit ja neid inimesi seal. Ja seda, et ma saaks oma tuba kujundada ja pildiraame riputada.
Ma ootan orkestrit ja neid proove. Ma tahan näha neid inimesi ja pilli mängida. Ehk siis kultuurishoki honeymoon stage.
Sain aru, et tegelt svenska pole väga raske, aga ma pean täiega sõnavara õppima, sest olgem ausad, seda ma väga ei tea.
Nägin eile klubis jälle seda meest, kes eelmine kord ka oli. Istus üksi nurgas. Täna nägin teda koolis. Suht naljakas.
Okei, ma õpin edasi.

Students day.

Eilsest tahtsin niipalju mainida, et saksa poisid tegid mingit chilli von asja. Ma kahjuks ei mäleta päris nime.Aga kõik meie kursus, v.a Carla ja Elisa ja prantsuse tüdrukud olid siin. Ja peab mainima,et jällegi üks lahe õhtu. Kuigi ma ei eelista väga chilliseid toite, oli see siiski hea.

Mulle endiselt meeldivad LG loengud. Ta on lihtsalt selline muhe mees ja teeb asja huvitavaks. Täna rääkis meile kultuurilistest eripäradest ja sellest, et tegelikult on iga inimene erinev. Arutasime neid asju ja üritasime end kategoriseerida mõnda gruppi. Tegelikkuses on nii, et äärmused peaaegu puuduvad ning enamik inimesi on paljude asjade vahepeal kuid kalduvad kuhugi peale. Näiteks individualism ja kollektivism. Enamus kaldub individuaalsuse poole, aga samas on neil ka kollektivismi arusaamad vms.
Ühesõnaga see oli pärs huvitav ja ma mõtlen, kas võtta (kui võimalik) Kristianstadis ka aine Interculture või midagi sellist. Ma poleks arvanud, et see nii huvitav võib olla.
Teine pool päevast oli svenska, nagu ikka. Rääkisime pisut kodutöödest ehk siis ruumi kirjeldustest ja sellest, mida me ostaks 1000krooni eest. Valmistasime ette paar näidendit, kui nii võib öelda. Üritasime neis kasutada võimalikult palju sõnavara. Ja ausalt, need kukkusid välja päris lahedad.
Natuke ehmatas mind see, kui ta hakkas eksamist rääkima. Kõik tundub nii lähedal. Olen just hakanud ära harjuma Borås eluga ja nüüd see saab läbi. Olen üle saanud juba peaaegu sellest, et Jose on läinud. Julia muidugi ütles, et ma peaks vähem mõtlema. Ja ta peaks sama, aga tema asjadest ma siia kirjutama ei hakka:D
Eksamil sattusin ma esimesse suulisse gruppi ehk siis kell 9. Nii armas. Ma vihkan hommikuid! Suuline osa peaks lõppema poole 10 paiku ja siis on poole 12ni vaba aega. Milline suurepärane graafik! Seda aega saab äkki kasutada fuajees magamiseks or sth.
Kardan natuke seda kirjutamise osa ja rääkimise osa. Aga enne lõunauinakut üritasin mõelda oma meeldetulevad laused lihtsasse rootsi keelde ja tegelikult see polegi võimatu!:D Võtab lihtsalt aega, aga ma saanhakkama. Loodetavasti.
Peangi veel uue osa õpikust läbi lugema ja homseks valmistuma. Varsti tuleb ilmselt ka Julia siia ja me plaanisime välja minna. ta jäi nüüd oma bussist maha ja läheb järgmisega kõigepealt klassipeole ja siis tuleb vb enne klubi siitläbi.
Seega hakkame varsti Danaelliga veini ja glögi jooma. Kõlab hästi. Mumeelest vähemalt. Vb poisid liituvad meiega, aga ma veits kahtlen selles. Christoph tundub küll olevat pisut huvitatud, aga mai tea kas ta tuleb ka. Ta väidab, nagu nad kõik kusjuures, et ta on väsinud. Ja kuna tema ja Johannes ja Thea lähevad hommikul vara Göteburgi, siis nad ei tea. Aga no eks paistab. Danaelle läheb veel varem Halmstadi, aga ta tuleb ikka välja. I like her!
Üks huvitav asi veel siin on see, et kõik joovad õlut! Kui siin midagi toimub, siis reeglina on kõigil õlled kaasas. Ja enamik meist on tüdrukud. Seega päris huvitav. Ma oleks vb pidanud seda hommikuses loengus mainima, aga ma unustasin.

Miks on hea just lähedal erasmusega olla?

Esiteks saan ma koju minna, kui väga suur igatsus tuleb, sest piletid pole ka väga kallid. Teiseks, need sõbrad, kes mul rootsis on, ei ole vähemalt kuskilt teisest maailma otsast. Aga noh, siin on tegelt igasuguseid. Aga ma olen rahul, et ma rootsi valisin.

Tahtsin ainult öelda veel, et I miss my mexican boyfriend. Ta läks täna öösel koju ja praegu peaks ta ikka veel lendama ja hommikuks kohal olema. 24h lend vms.
Aga see tundub ikka veel nii imelik. Me teadsime üksteist vaid mõned päevad ja koos olime vaid paar päeva. Aga ikkagi on nii kurb, et ta ära läks. Aga see on nii armas, et Danaelle aegajalt küsib, kas kõik on korras. Ja lohutab, et küll ma leian teisi huvitavaid inimesi. Aga ta tuleb varsti Euroopasse tagasi. Me rääkisime meist ka ja jõudsime arusaamale, et tegelikult oleks selline suhe suhteliselt võimatu. Ja ilmselt nii ongi. Aga lihtsalt, kurb on. Ilmselt võimendab seda ka see, et mul on päris palju aega olnud mõelda igasugustele asjadele ja kõik on siin ikka veel suhteliselt võõras. Aga õnneks on mul siin teised erasmused ning Julia. Nendega saab alati niipalju nalja ja Juliaga saame kõigest rääkida ka. Ta oli eelmisel semestril mehhikos ja teab erasmuse kogemusi ja tundeid. Ja ta on tore. Ja ma saan temaga oma rootsi keelt ka praktiseerida.

Täna meil oli kultuurist loeng jälle. Rääkisime kultuurishokist. Ja kusjuures päris huvitav. Tegime rühmatöid ja arutasime igast asju. Eksamil pidi ka midagi sellest sees olema, aga ta räägib sellest homme veel. Arutasime oma väikses rühmas, et tegelt on hea mujal õppida. Sa lihtsad jätad kõik oma elu maha ja lähed mõneks ajaks minema. Vaheldus või nii.

Tahaks praegu lihtsalt minna kuskile ja klimberdada veits klaverit, lihtsalt tuli selline isu. Ja see on nii rahustav. Aga Julia ei teadnud ühtegi kohta, kus saab, niiet pean siin siis edasi istuma. Ja oma laule lihtsalt ümisema.
Aga ma õpin nüüd edasi ja kirjutan vb pärast veel meie plaanitavast õhtusöögist ja asjadest.

Tüüpiline päev nagu ikka. Eile välja ei jõudnud ja Jose ei teind ka pidu. Rääkisin temaga just ja ta kurtis, et tahaks teha midagi, aga ta sõbrad on väsinud vms. Just like me and my friends! Tegelt äkki nad täna juba on valmis, sest homseks pole väga midagi teha ka. Eks paistab, ta tuleb varsti logib kuskile sisse ja siis saab rääkida.
Hommikul oli svenska, polndki väga raske, ma hakkan juba asjast aru saama. Suht lahe. Õppisime adjektiive ja nende kasutamist ja muutmist jms. Nüüd peab ära õppima veel sõnavara ja ongi keel peaaegu selge! Päeva teises pooles oli alguses poolteist tundi loengut teemal usk rootsis ja umbes tund aega seksuaalsusest rootsist. Viimane osa suutis isegi mu tähelepanu saada, powerpointi esitluse taustavärv oli ka lilla.

Avastasin täna, et kristianstadis tuleb juuni keskel rahvusvaheline muusikafestival. Sinna oleks lahe tööle/vabatahtlikuks minna. Saatsin mehele rootsikeelse kirja, loodame, et ta vastab positiivselt.
Ja ta juba vastaski. Kirjutas eestikeelse kirja:D testis guugli tõlget, nagu ta ise ütles. Aga see pole kõige parem:D Aga ma saan sinna minna! Ja ta küsis veel, kas mõni eesti rühm tahaks seal veel osaleda? Seega, kes tahab siis öelge mulle

Üks positiivne asi veel, arvasin, et kukun infosüsteemi täiega läbi. Sain täna tulemuse: A. Suht lahe. eksamil oli 30st küsimusest 16 õigesti. Jee, aga kodutööd andsid ka oma väga hea panuse vist, nagu näha. Olen rahul. Pean nüüd veel oma 3D ära lõpetama ja elu on ilus.
Ja veel üks hea uudis: Me ei peagu seda 200seki student feed maksma. Jee.

Milline suurepärane pühapäev

Pühapäev ei ole normaalne kell 8 üles ärgata. Päriselt. Võtsin alustuseks ühe energiajoogi(kusjuures se oli hämmastavalt odav, vaid 4sek) See aitas vaid alguseks. Pidasin vastu umbes tunni, siis hakkas uni külge tikkuma. Ja rootsi ajalugu ei olnud minu jaoks päriselt ka põnev, mulle ei meeldi ajalugu, pole kunagi meeldnud. Rääkisime täna veel tänapäevasest rootsi elust ja muust. asrutasime demokraatia olemust. Ja seda kõike kokku 6 tundi:/ Lõunapausi kasutasin ma magamiseks, nagu enamik meist. Ülikooli diivanid on suht mugavad ja tund aega und oli ka hea.
Üks asi oli huvitav ka seal loengus kusjuures. Rootslased olevad koorirahvas. Neil on 500 000-600 000 koorilauljat ja igal organisatsioonil on oma koor. Soovitas meil ka mõnega liituda kui me nüüd kuhugi mujale kooli lähme, kõige lihtsam viis sõpru leida.
Minumeelest nad on sellega natuke üle pingutand. Mina näiteks pole midagi kuulnud rootsi koorilaulust, samas kui ma olen kuulnud ülihead norra koori. Ta lasi meile youtubist paar näidet ka, need oli tõesti kõik harrastuskoorid. Ja üks mees Eric Ericsson vms pani aluse rootsi koorilaulu kõlale, küll ta ikka kiitis seda. Julgen väita, et neil on veel arenemismaad. Ta sai ka mainida ära, et Eesti on vist ka koorimaa. Kinnitasin väidet ja rääkisin minimaalselt juurde.
EIle õhtul oli mu plaan tänaseks tulla koju, õppida ja minna välja. Rääkisin sellest täna koju tulles Danaellile ja ta arvas, et ma olen suht hull. Tegelikkuses nägu asi välja nii, et tulin koju, sõin, rääkisin veits Josega õhtustest plaanidest ja tegin uinaku, mis venis tunni asemel kogemata kaheks. Õppimisega sain ühele poole umbes poole 10 paiku, helistasin Josele ning ta arvas, et ta teeb enda juures väikse peo, aga ta polnud kindel. Ja ta elab siit umbes 2km kaugusel ka, niiet suht kaugel. Ta lubas märku anda kui midagi kindlat vms on, aga mainis veel, et kui täna ei näe, siis ehk homme kuskil koolis. Eks paistab.

Istusin köögis, kirjutasin blogi ja tegelesin piltidega, saksa poisid ja hisp tüdrukud istusid krvallauas ja rääkisid igast asjadest ja naljatlesid, aga ma lihtsalt ei viitsind neile kaasa rääkida. Ja ühel hetkel ütles christoph minu poole vaadates, et nüüd ta mõistab, miks eestlased nii külmad vms on. Hea tähelepanek, aga tegelikult nii ongi. Tüüpiline informaatik, lihtsalt istub päev läbi arvutis, teeb "vajalikke" asju ning kui kätte jõuab õhtu on aeg minna peole(või siis magama). Tihemini toimib see esimene variant. Ilmselt seetõttu on ka eestlased alkoholi joomises teisel kohal.

Aga ma natuke tunnen puudust eestlastest ja eesti keelest. Ma saan küll jah msnis rääkida ja kirjutada vms, aga ma olen liiga kooner, et helistada ja skype pole ma veel ka viitsind teha. Ilmselt peaks selle varsti ära tegema. Sest teisi eestlasi siin pole. Mitte ühtegi. Ja Kristianstadis vist ka mitte, vähemalt mu praeguste andmete järgi. Aga mu inglise keel vähemalt paraneb ja areneb edasi. Ja ka rootsi oma:D (Ma ei tea, kas ma olen juba mainind, aga klubis üks tüüp ütles, et rootsi keelt rääkides on mul soome aktsent).

Ps. Panin kõrvale ka piltide lingi.

I could get used to it

Tahtsin ainult öelda, et erasmuse elu on tore, kui vaid nädalavahetused vabad oleks. jah, homme, pühapäeval, on meil kool ja seda juba kell 9. Kõlab uskumatult. Ka teiste erasmuste jaoks. Aga meil on intensiivne kursus ja homme õpime kultuuri ja sotsioloogiat vms
Käisime Jose ja mõnede vanade erasmustega peol. Pubis, mis asub meie hosteli taga. Mulle meeldis ja tundus, et teistele ka. Christoph rääkis juba kohale jõudes, et tore, et ma ikka midagi organiseerisin. Ja Annette kutsus mind infokeskuseks:D kõlas nii hästi. Aga se epidu oli tore ja vb saame veel enne laialiminekut korrata.
Ja veel tahtsin öelda, et mul on kahju, et mu Jose varsti tagasi Mehhikosse sõidab.
Aga ma lähen nüüd magama, olen tubli ja kuue ja poole tunni ärast olen koolis. Selle homse pärast jätsinisegi afterpaarti vanade erasmustega ära, olgu siis hea loeng!
Tsau!

Eilsest siis natuke.
Meil oli probleem alla keldrisse ehk siis ürituse toimumiskohta sissesaamisega. Nägime ees hispaania tüdrukuid, kes sinna läksid. Ja kui me läksime oli uks kinni. Kohtusime teist ust otsides Christophiga, kes rääkis, et johannes on ka sees juba. Me vb ei osanud ust kõvasti lükata võimaitea. Suht huvitav. Võttis niikaua aega ja suht jahe oli ka.
Laud oli kaetud igasuguste erinevate maade toitudega. Oli nii soolaseid kui magusaid asju. Ja kõik maitsesi veel suht hästi ka.
Kui kõhud said täis mängisime seda värvide mängu. Neile päris meeldis see. Lahe. Ootasid minult veel mänge, aga kahjuks mul ega ka mitte kellelgi teisel ei tulnud pähe mitte ühtegi normaalset mängu.
Peo lõpu paiku tuli sinna üks Julia(Student Unioni liige) hea sõber Jose. Ta oli üks päris huvitav ja tore tüüp, aga kahjuks läheb ta juba paari päeva pärast tagasi koju Mehhikosse.

Järgmine päev saime magada lausa kella 10ni. Külastasime Tekstiili muuseumi ja Borås muuseumi. Esimeses oli meil ka giid, kes näitas masinaid ja pani neid isegi tööle. Nägime ära, kuidas asi päris tegelikult käib. Mees oli oma teemas nii sees.
Borås muuseum oli veits arusaamatu, nimelt oli enamik asju rootsi keeles ja lihtsalt ei viitsinud neid lugeda, sest ma poleks kõigest nagunii aru saand.
Seal oli ka arvutimängude näitus. SUht huvitav asi. Sai proovida igast erinevaid arvutimänge. Väga kaasakiskuv.

Mõtlesin, et praegu on hea aeg kirjutada. Kuna kohevarsti hakkab pot luck dinner ja saksa poisid alles küpsetevad ja see võtab aega, niiet mejääme hiljaks. Oleme juba hiljaks jäänud.
Eile siiski jõudsin klubisse. Lihtsalt. Suht huvitav, rootsi tsikid olid ikka väga üles löödud ja nende kleidid olid nagu meie pluusid. Huvitav. Kaks rootsi poissi tulid meiega rääkima ja ütlesid, et mul on soome aktsent:D Ja see on tegelt loogiline ka, sest meie keel on ju soomega suht sarnane. Neil pidi palju soomlasi siin olema. üks neist oligi tegelt soomlane. oma südames. aga ei mõistnud soome keelt väga enam. Saksa poiss küsis mu käest kohe leti ääres, et "What do you want? vodka?" Tähistasime klubis ta sünnipäeva. Meid polnd küll palju aga tore oli siiski.
Igatahes, täna oli hommikul jälle nagu svenskat. Meil juba hakkab vaikselt asi edenema. Oskame juba põhiasju, veits grammatikat, küsimusi koostada. Linnas ja poes saame lihtsamate asjadega hakkama. Ja kui ei saa siis tuletame ja küll miskit tuleb. Kõiki hämmastab teadmine, et me oleme keelt õppind vaid kaks päeva ja mõistame nii palju.
Täna võtsime kell 10.40 bussi ja sõitsime ühte puuskulptuurimuuseumisse. Bussijuht ütles meile kohe selgelt, et tema meelest ei ole selles kohas midagi teha. Üritasime talle oma suurepärases inglise keeles seletada, et seal on muuseum, aga ta ei mõistnud meid. Saime maha kuskil väga kahtlase koha peal ja Susanne ei paistnud ka kuskil. Hea, et meid mitu oli. Jalutasime veits ühele ja veits teisele poole. Varsti aga nägime Susanne ja Britti autoga, olime õiges kohas! Aga seal oli nii ilus. Pisipisi külas Borås lähedal. Ja niipalju lund ja lausa maaliline maastik. Love it.
Muuseum ise oli lahe, mees tegi puuskulptuure ja tegi neid nii täpselt nikerdades ja tihti vaid ühest puust.
Peale seda jalutasime paar kilomeetrit Britti koju. Ta pakkus võileibu, teed ja kohvi ning Susanne tegi vastlakuklit. Nii armas. Teised vist ei tähista seda püha, aga rootslased küll tähistavad. Niilahe. Saan erasmustega ehk vastlaliugu lasta. Susanne küll ei rääkind pühast lähemalt, aga rääkis, et see on veebruaris, poisid lubasid, et me kõik tuleme selleks ajaks siia. Aga ma veits kahtlen selles.
Rääkisime natuke igaüks oma rahvusest ja tutvustasime end rootsi keeles. Üritame nüüd ikka natuke rootsi keeles rääkida ja seda praktiseerida. Eile poemüüja arvas ka et ma olen rootslane, kui ta aga palus mul kaart ära võtta, siis vaatasin talle lolli näoga otsa, et what? ja ta hakkas vabandama, et mind rootslaseks pidas. Aga see oli armas.

Lund tahaks rohkem.

Mis mulle kõige vähem siin hostelis meeldib on see, et siin on ainult 3dušši ja 3wcd ja meid on siin selgelt rohkem. Seega on hommikul suht võimatu pesema pääseda ja õhtul peab ka hea aja valima.

6tundi svenskat on ka suht liiga palju. Kõik ei jää ju meelde. Õppisime täna poes käima ja söögist rääkima. Ja mingeid grammatika asju ka. Peab vaid sõnavara ära õppima. Jess.

Knalleland on sellekoha kõige odavam ja lahedam pood. See on nagu väike küla täis erinevaid poode. Ja see ei ole üks pood, tõesti on see küla. Ma olin üllatunud. See on siit umbes poole tunni jalgsitee kaugusel, niiet päris pikk. Ja pärast koju tulles on hea trenn raskete kottidega.

Homme on hommikull loeng ja siis lähme bussiga, mille pileti ma muidugi unustasin täna osta, kuskile muuseumisse ja teeme pärast matka ühe õpetaja Britti poole, kes pakub meile ka võileibu. Tõotab tulla põnev päev, kui vaid nii külm ei oleks

Homme on pot luck dinner ja kõik peavad midagi viima. Otsustasin siin siis moorapalle teha ja noh, vaikselt nad mul edenevad. Ühel saksa poisil on homme sünnipäev ja ta küpsetas sokolaadikooki, panni meil polnd ja seega potiga ahjus. Ja see lõhnas hästi. Ilmselt maitseb ka. Nad lähvad vist täna välja ka, aga kuna mul on siin veel niipalju teha ja kell on peaaegu öö, siis peab vist loobuma, aga eks paistab.

Täna hommikul ehmatas mind kohe uudis: Rootsis mõõdeti öösel külma 38.8 kraadi. Mõtlesin, et täna ma küll nina välja ei pista. Artiklit lähemalt uurides selgus, et see on põhja-rootsis ja kuna ma pidin hostelit vahetama, siis olin sunnitud ka välja minema. Kohvrid on ikka nii rasked. Pean nad enne ärasõitu paremini vist pakkima.
Uus tuba on neljane,mõtlesin, et äkki ei tule siia ka naabreid, oleks lahe ja saaks üksi olla jälle:D aga kui ma tegin lõunauinakut siis kaks tüdrukut tulid, arvasin läbi une et nad on sakslased, aga tundub, et siiski mitte. Pigem prantslased. Aga nad ei räägi palju. Omavahel ka kusjuures väga mitte. Vb on asi hilises õhtutunnis.
Vaba päeva puhul võtsin kätte ja tegin ära kuulamisharjutused ja kirjutasid oma presentatsiooni valmis. Peaks veel numbrid lõpuks ära õppima ja olekski tänaseks kõik. Ja saab homme jälle uue asjaga edasi minna. Niipalju tööd, aga vb varsti on selgem ja lihtsam.
Täna mu lõunauinaku ajal oli ilutulestik ka. See oli nii kõva ja ei last üldse normaalselt magada. Õnneks käis vähe aega.
Okei, ma lähen õpin ja olen tubli ja lähen vara magama. Homme on plaan ka kohalik klubi ära külastada. Eks paistab.

Jag pratar litle svenska

Hommikul varem kohale minnes ja lootes teha omale õpilaskaarti avastasime, et see on avatud hoopis 9st 13ni. Väike ebaõnnestumine. Vähemalt loengusse jõudsime seetõttu õigel ajal. Kui Susanne hakkas nimesid ette lugema kartsin jälle, et mu nime pole, neil oli mingi teema sellega. Aga ma olin viimane. Ja ta ilusti mainis ära ka teistele, et me kirjutasime ja ma olen teretulnud:D Üldiselt on nii, et ta on päris karm. Ja räägib enamusasju rootsi keeles, aga õnneks rahulikult. Ja kui palju mõelda, saab aru, mis ta mõtleb. See vist on päris arendav. Kahe tunniga saime selgeks põhilised asjad ja juba presenteerisime klassi ees oma naabrit. Ta muidugi vahetas meie pinginaabreid, et saksakeelt kõnelevad koos poleks. Suht hea mõte, ja rootsi keel on saksale suht sarnane ka. Pidime kõik oma keeles veel tahvlile kirjutama: I speak English. ja siis tegime selle eitavaks ja nägime, et tõesti sarnasusi rootsi keelega on vaid sakslastel. vähemalt eituse kohapealt. (Muide, Tiina, siin on üks kreeklane ka. Ma tuletasin meelde mõnda su kreeka keeles õpetatud sõna ja ta ütles, et mul on lahe aktsent.)
Aga üldiselt kord on karm ja kohal peab olema täistunnil. ei mingit hilinemist ega akadeemilist veerandit. Ja me võtame ühe päevaga ühe peatüki. Veits karm. Ja kuna homme on vaba, neil on ikkagi punane päev, mil paljud kohad on kinni, siis neljapäeval on 9st 16ni ja võtame kaks peatükki. Veits hirmutav.
Ostsin täna oma elu kalleima saiapaki, maksin selle eest umbes 30eesti krooni, samas kui meie rimis saaks alla 10ne. Neil on ikka suht kallis elu.
Filmiõhtu oli ka. Alguses oli hea fil, aga see jäi seisma koguaeg. Nad süüdistasid arvutit, aga arvuti pole kunagi süüdi, õppisin seda kõige esimeses ülikooliloengus. Mina süüdistasin programmi, aga nad ei arvanud, et asi on selles. Naised! me olime sunnitud teist filmi vaatama, see töötas. Aga üldiselt lahe. Sain selle kreeklasega veits vene keelt rääkida. Arenen iga päevaga. Nagu me kõik.
Pakin nüüd asjad uuesti kokku ja kolin homme teise hostelisse. Ja ma ei saagi enam üksi elada. Muide, need lahedad saksa poisid kolisid mu kõrvale, a ma vist juba mainisin. (Liisu, saadan sulle pildi ka varsti, I know you like them)

Sissejuhatav päev.

Magasin juba esimesel päeval veits palju. Hommikusöök oli muidugi huvitavalt lahendatud. Kõike sai ise võtta ja teha, isegi munad oli keetmata ja ise pidi keetma. Ja kõik oli olemas. Kohvi automaadist tuli korraga aint vähe kohvi. Kaks tassi ei andnud ka päriselt tassi täis. Aga muidu hea, ei kurda. Kaks hommikut veel seda hommikusöögiluksust.
Arvestasin oma aega järjekordselt valesti. Arvasin, et söön ruttu ära ja jõuan veel äkki veel miagi enne minekut teha. Aga ei, sõin, avastasin, et kell on palju, panin asja ruttu kokku ja sain tüdrukutega kokku. Avastasime, et meil on erinevad ruumi numbrid. Sakslastel oli üks number antud ja meil Danaelliga mingis teises majas. Oma ruumi otsides kohtusime austerlasega, kes ka ruumi otsis. Lõppkokkuvõttes tuli välja, et tegelt on meil kõigil ühes kohas ja me jäime ~15mintsa hiljaks. Mõnus algus:D Klassi sisseastudes oli mumeelest naljakas see, et esimene rida oli täis ainult poisse ja teine aint tüdrukuid.
Igatahes, saime infot kooli, rootsi, Boråse kohta. Saime arvutikasutajakontod ning kooli emaili aadressi ning regasime end õigele kursusele. Päeva lõpupoole tegi Student Union meile linna-ning kampusetuuri. Niiet lõpuks olime väga väsind. Ja kuigi kell oli alles neli.
Muide, raha tahavad meilt ka palju. Kõigepealt oli vaja rootsi keele raamatut, 300seki. Ning ära tuleb maksta student fee ~200 seki. Ja ainult selle kahe nädala eest! Sest muidu me ei saa eksamile minna. Kristianstadis tuleb see fee ilmselt uuesti maksta ja saab uue õpilaskaardi.
Ühesõnaga,kell on küll vähe,aga ma olen endiselt väsinud. ja homme peab jälle vara ärkama. Keelekursused hakkavad täpselt 9! Rõhutati veel üle,et täpselt. Ja me tahaks hommikul Annettega oma student fee ära maksta,mida saab teha aint 8-11,seega peab enne kooli minema.
Aa, ja kolmapäeval on neil suur püha. Kõik kohad on kinni. Ja vaba päev! Saab kaua magada:D
ja homme on filmiõhtu. ja reedel on mingi asi,kus igaükspeab oma riigile iseloomuliku söögi kaasa võtma. Niihea,et ma avastasin, et mul on Mari kommid kohvris. Need viingi.

Girls night out

Heaküll, tegelt seda ei saa päris nii nimetada. Aga alustan sealt, kus ma pooleli jäin.
Lennuk Riiga jõudis üllatavalt kiiresti. kahjuks väga midagi ei näind, suht varahommik ja seega pime. Magada ka ei saand, sest ütleme ausalt, väga ebamugav. Riias õnneks leidsime pehme toolid ja ma keerasin magama, alguses häirisid veits ümbritsevad hääled, aga no kuna uni sai võitu, siis oma kolm tundi vast sain magada. Üritasin leida postkontorit, ei leidnud. Võtsime hommikukohvid, millest ma muidugi lõpu omale sülle ajasin, ja läksime Göteburi lennukile. Mingil imekombel tundus see mugavam, kuigi tegemist oli samasuguse Fokkeriga. Selle lennukiga tuli mul üks känguru ülesanne meelde, kus eeldati, et lennukis on istme 3+3, aga tegelt ei pruugi ju olla! Nad peaks selle paremini sõnastama. Igatahes Göteburi lend tundus päris pikk, sest majäin kohe magama ja ärkasin vahepeal paar korda üles, aga me polnd ikka kohal. 2tunnist peaaegu poolteist tegelt vist sai magada, kui mitte vähem. Göteburis oli asi suht lihtne ja ilus. Bussi, mis viis lennukist lennujaama ei saa mitte võrreldagi riia omadega, vat nii mugav oli. Lennujaamast leidsime kohe ilusti üles kohvrid, Borase kaardi ning bussi, mis sinna viib. Kusjuures huvitav on see, et bussis sai maksta aint kaardiga. No cash! Buss oli mugav, seal oli wifi ja sai tasuta telefonikaardi, aga nagu ma aru saan, siis seal pole raha peal.
Boras oli veits raskusi öömajaga, aga lõpuks saime hakkama. 3ööd olen mini hotelis, siis kolin hostelisse 6ööd ühes toas ja 5 teises. Nii lihtne ongi. Ja ma ei pea kohvreid viima ühest ruumist teise, nad teevad seda ise. Armas.
Jõudsin vahepeal Annettega rääkida, kes oli leidnud teel siia veel ühe sakslase. Hosteli check-inis nägime kolmandat sakslast, kui ma millestki valesti veel aru pole saand. Otsustasime asjad ära viia ja kohtuda umbes tunni präast ja teha linnas tuur. Läksin tuppa, suht mõnus, kahe inimese tuba, valgustus ja asjad käivad puldi kaudu. Mugav. Isal mul sai näiteks selleks üheks ööks päris ühe inimese toa. Ma kavatsen vb homme oma kaks voodit kokku lükata ja on üks suuur voodi.
Igatahes, viskasin asjad ära. Uurisin veits ringi ja sain tüdrukutega kokku. Hosteli ees tuli ssellele viimasena leitud sakslasega kaasa ka üks prantslane. Nimesid ma kahjuks ausalt praegu ei mäleta. Tegime linnapeal tiiru ja käisime supermarketis. Otsustasime õhtuks viie peale süüa teha. Tegine seda seal hostelis. Köök on ikka suur ja mõnus. Saab valida pehmete ja kõvade toolide vahel;D tegime seal oma esimese söögipildi, mis pole küll kahjuks mu kaameras. Ainuke normaalne saade, mis telekast tuli oli Amazing race. ja seal oli nii kaasakiskuv muusika.
Pärast tulime veel siia mini hoteli ja vaatasime filmi: cold mountain. Suht pikk, aga sellest suht hea. Rootsikeelsete supakatega ja paljude reklaamidega.
Aga nüüd ma lähen magama, sest hommikul kell 8 lähme isaga hommikut sööma ja siis kooli minek.
Tsau

Ikka veel Eesti ja Tallinn

Jätsin oma pakkimise jälle nii hilja peale. Loodan,e t midagi maha ei jäänud. Vähemalt olulised asjad, nagu kaamera ja arvuti on kaasa. Varsti selgub, kas ka muud.
Otsustasin õhtul, et magama pole vist mõtet minna, kuna pidime nagunii juba poole 2 paiku sõitma hakkama. Ja pooleks tunniks väga head und pole. VÕi ma lihtsalt oleks sisse maganud.
Kerli tegi veel öösel 1 paiku pannkooke ja jõime kohvi. Seda poleks vist pidanud, sest autos mul und polnud. Ainult mõtted, kes kõik siia jäävad. Ja mul hakkas veits kurb. Okei, suht palju. Siis aga tuli raadiost "Sangar seiklusfilmis" ja mu tuju miskipärast kohe tõusis. Hämmastav. Paar järgmise lauluga seostusid mul erinevad inimesed. Ja hämmastav mu tuju tõusis veelgi.
Jõudsime lennujaama, parkla on ikka suht hull. Ma ei kujuta ette, kuidas mõned siit minema sõidavad, nad lihtsalt vajaks lumelabidat, et auto välja kaevata. Kõigepealt nad peavad muidugi selle ära tundma.
Lennujaamas avastasime, et mu kohver on suht hästi pakitud 19.4kg. Käsipagas oli küll üle 8, aga noh, seda ei kaalund õnneks keegi. Ja järjekorras seistes, kuulsin järsku tuttavat häält: "näe, meie Mari". Need oli Johan ja Sass, kes väitsid, et neil pole und ja tulid mind saatma. Niiarmas. Mulle meeldivad mu sõbrad! Oleks ma teadnud, et nad kavatseva tulla ja pilti teha, oleks ma vb selleks valmistund ja ilusama näo teind! Okei, nali. Aga nad on sellegipoolest toredad.