Home, sweet home

Istun kodus, söön peedikotletiga võileiba, joon kokteili ning vaatan kaht ja poolt meest. Vat see on hea. Kõigest 6 päeva veel Eestis.
Mõtlesin, et alustan sellest, et lennujaamas oli üllatavalt normaalne magada. Alguses ei tulnd und ja kujutasin ette, kuidas ma kõik need tunnid lihtsalt lakke vahin. Aga uni tuli. Veits häiriv oli vb see, et ma magasin suht lennujaama keskel. Hommikupoole hakkasid kõik ringi liikuma ja vb võtsin liiga palju ruumi. Aga no sama väga ei kurda. Mul oli mugav. Jäin ilma ka hommikukohvist ja -söögist, kuna ma lihtalt arvestasin, et lennuk läheb 9.40, unustasin et 9.10 on pardale minek juba. Seega ärkasin alles 9 ja läksin suht ruttu väravate juurde. Aga seal ei olnud ühtegi kioskit:( Naljakas oli jälle eesti keelt kuulda. Lennukis istusin ühe vanema rootslase, nagu hiljem selgus, kõrval. Lend hilines väljumisega kõva 20mintsa, misjärel sõitsime jäätõrje vms järjekorda. Kuna mai viitsind enam magada otsustasin, et kasutan aega kasulikult ning võtsin välja oma rootsi keele õpiku. Umbes poole reisi peal küsi mu kõrval olev mees rootsi keeles, kas ma õpin eesti keelt ja kust ma pärit olen. Tuli välja, et ka tema on Rootsist, Malmöst.Ja miks ma seda õpin. Siin läks asi veits keerulisemaks ja ma otsustasin inglise keele kasuks. Pole ikka veel õppind ära sõna vahetusüliõpilane. Peaks selle ära õppima. Igatahes ta oli suht üllatunud ja küsis, kas gümnaasiumis. Selle peale olin mina veits üllatunud ja unustasin ära inglise keeles ülikool. Olin sunnitud rootsi keeles vastama. Mispeale üllatus jälle tema ja ei osanud midagi öelda. Aga see mees oli suht naljakas. Pakun välja et umbes 40,50ndates. Tellis endale reisi algul kohe valge ja punase veini ning vee. Reisi jooksul tellis ta valge veini otsalõppemisel veel ühe. Kujutan ette, et tal võis tallinnas mingi töölähetus olla. Unustasin küsida.
Kokkuvõttes hilines mu lend ligi tunni. Ja isegi kui Intsu oleks tulnud, poleks ta jõudnud mind ära oodata, sest muud asjad ootasid. Saatus missugune. Lennujaamas tervitasid mind mu nimesildiga Sirli, Johan, Sass ning Isa. Poisid tahtsid tekitada tunde, et nagu mingi kuulsus tuleks, võtsid kõik oma kaamerad välja ja kukkusid pildistama. Tagantjärele mõeldes oleks pidanud enne väljatulekut oma kaamera võtma ja neid enne pildistama. Aga nimesilt oli naljakas, sellest oleks võind pilti teha küll.
Koduteel võtsime Koigist peale Kerli ja kodus ootasid teised. Johanna oli isegi aknast näinud, kuidas ma lennukiga tulen. Ja ta räägib niipalju.
Kerli oli kusjuures teinud Tiramisu kooki, mis maitses päris hea. Ema oli teind peedikotlette ka. Niimõnus.
Selgus veel see, et minu toast on saanud kontor ning mu armas voodikene on Kerli toas. Ta oli nõus loovutama mulle oma voodi ja kolis ise kontorisse. Armas.