Viimane.

Istun hostelis oma voodis ja mõtlen, kui tore see kõik on olnud. Jah. Kõik see. Kõik need inimesed. Täna oli final exam ja tegime meie ühise viimase lõuna. Lõpetasime söögid ja keegi nagu ei tahtnud lahkuda. Tahtsime veel koos olla. Jah, kõik me 17.
Õues jätsime hüvasti nendega, kes täna lahkuvad. Ma juba mõtlen sellele, et enam me ei näe neid vahvaid saksa poisse köögis süüa tegemas, ega hispaania tüdrukuid lõbusalt sädistamas.
Täna õhtul on meil final party nendega, kes veel siin on. Ja ülehomme samal ajal olen ma juba kodus.
Ja nädala pärast tagasi. Ja veebruari alguses Göteburis. Ootan juba. Jah, kõike seda.
Ja igatsen juba neid, kes täna läksid(Ja olgem ausad, natuke ka Josed). Nad on kõik nii head.